Kui plaanid katust ehitada või katusekatet vahetada talvel, siis mõned olulised tähelepanekud, millele peaksid tähelepanu pöörama (jutt siis viilkatuste kohta):
Puhastamata aluskattekile
Ära paigalda katusekatet lume või jää peale. Enne katusekatte paigaldust eemalda alati lumi ja jää. Vastasel juhul hakkab sulailmaga see lumi sulama ja pressib aluskattekile ülekatete vahelt sisse. Tulemuseks paanika: kas katus ei pea jne. Lisaks paanikale ka reaalsed niiskuskahjustused. Isegi kui lume kiht on 10cm, võib see sulades korraliku ujutuse tekitada.
Teine probleem on kinniste räästakastidega. Ilma aluskattekileta ja olukorras, kus katusealused on külmad, on võimalik räästakaste kinni ehitada (näiteks punnlauaga). Ca 100 aastat tagasi nii põhiliselt tehtigi. Täna aga vahetatakse katusekate ja lisatakse aluskattekile. Kilelt maha varisev lumi koguneb räästakasti, kus see siis sulades alla ei saa tilkuda. Ja nii siis voolab vesi seina sisse. Kusjuures punnlauaga tehtud räästakast on nii tihe, et naljalt ka vesi läbi ei lähe. Sama olukord võib tekkida ka kondensveest, mis aluskattelt räästakasti valgub. Siin on abiks korralik tuulutus.
Talvel on libeduse tõttu kukkumise risk väga suur. Kasuta kindlasti turvavarustust.
Oma järelevalve töös puutun kokku üsna paljude ehitajatega. Keskmiselt tegutseb eramute ja korterelamute juures allapoole igasugust arvestust seltskond. Seda arvestades on nagu kohustuslik esile tuua need vähesed kes oma tööga hästi hakkama saavad ja tellija näo naeratama panevad. Selliseid ehitajaid on vähe kuid mõned on sel aastal ette tulnud. Nimetan neist kaks.
Mait Ots, OÜ Katuseekspert. Teevad peamiselt katusetöid.
Reiko Meelesk ja Olev Ostra, Endowi Ehitus OÜ. Renoveerivad puitfassaade.
Mõlemad tunnevad oma ala ja teavad mida tähendab ehitusdokumentatsioon ja selle esitamine. Ei tea kuidas nad teistel objektidel hakkama on saanud aga objektid kus mina olen nende töö üle järelevalvet teinud, on hästi õnnestunud.
Head vana aasta lõppu! Loodame, et uuel aastal saab see nimekiri PALJU pikem.
Kuna viimasel ajal on väga populaarseks teemaks energia kokkuhoid, siis otsustasin ka omalt poolt panuse anda.
Otsustasin, et annan 5-le kiiremale soovijale tasuta konsultasiooni maja soojustuse teemadel. Kui oled alustamas või juba tegeled soojustamisega, siis on see just sulle. Kuna e-maili ja telefoni teel õiget asja ei saa, siis otsustasin, et tulen kohale ja vaatan soojustustöö vahetult üle ning annan juhiseid ja teen ettepanekuid asja paremaks muutmiseks. Kui soovid, siis koostan ülevaatusest kokkuvõtte ja saadan koos piltidega sulle e-mailile.
Lihtne, kuid järelevalve töö käigus on 99% ehitajatest probleemid soojustamisega. Ka suured ja mainekad firmad ei saa kohati aru, miks ja kuidas mõnd materjali paigaldada.
Eraisikutele. Eriti oodatud on omal käel ehitajad, kes seda ilma projektita teevad. Aga pole hullu, kui oled ehitaja/ehitusfirma abil soojustama asunud ja soovid töid kontrollida.
Käesoleva pakkumise raames keskendun eelkõige sellistele hoone osadele, millest sõltub otseselt hilisem küttearve suurus:
Hindan kõike mida näha/katsuda saab. Midagi lammutama ei hakka ja termograafiat ei tee.
Mitte midagi ei maksa. Vahel on andmise rõõm see kõige suurem rõõm. Ja ega jõuludki ei ole enam kaugel.
Oma sooviavaldus saada e-mailile mait@profeld.ee
Mõni aeg tagasi leidsin internetis surfates pildid ühest ära vajunud põrandast. Väga suure tõenäosusega on tegemist tihendamata jäetud (või
ebapiisavalt tihendatud) alustäitega. Ei taha mõeldagi, kui palju sellise jama korda tegemine maksma läheb. Pakun, et summa on viiekohaline kindlasti (kroonides kuue kohaline).
Kuidas selliseid probleeme vältida? Probleem oleks olemata kui pinnase tiheduse määramine oleks õigel ajal tehtud ja vead parandatud.
Pildi autor on Tiit Kirmet
Artikkel sarnasel teemal
Pinnase tihendamise tähtsus vundamendi ehitusel
Üha enam ja enam kutsutakse mind erinevaid katuseid kaema pärast tööde valmimist. Siin on põhilised vead, mis viilkatustel silma hakkavad:
1. Vana katuse uuendamisel jäetakse pehkinud ja kandevõime kaotanud sarikad välja vahetamata. Koht kust kokku hoida? Ehk tõesti, kuid arvestama peab sellega, et mingil hetkel annab see pehkinud koht järgi.
2. Tuulutus jääb tegemata – tagajärjeks pidevalt niiske katusekonstruktsioon, mis on hea kasvupinnas hallitusele. Märg soojustus ei täida oma ülesannet. Talvel on katus jääs. Jääpurikad… Selleks, et niiskus konstruktsiooni ei kahjustaks, tuleb anda veeaurule väljapääs tuulutuskanalite kaudu. Tuul tuleb juhtida räästast sisse ja harjalt ja/või viilu otstest välja.
3. Tuuletõke ja aluskate all in 1 – juba vanasõna ütleb, et see, mis kõlbab kõigeks, ei kõlba tegelikult mitte millekski. Nii hull selle aluskattekilega vist ei ole, aga head tulemust on väga raske saavutada. Tuuletõke peab moodustama õhutiheda kaitse soojustusele. Nii kui unustatakse mõni augukene või rebenenud koht paikamata, on tulemuseks maha jahutatud piirkond/lekkekoht. Kui katusel saab veel sarikate vahel selle kile kuidagi korralikult paika, siis seinaga ühendamine on peaaegu et võimatu ettevõtmine. Kui materjalis võid ehk kokku hoida, siis korralik töö on kordades aeganõudvam kui tuuletõkkeplaadi ja aluskatte eraldi paigaldades.
4. Korstna ümbrused ja muud läbiviigud lekivad – ülespöörded jäetakse liiga lühikesed. Tüüpiline on korstna tagune, kus on tihti aluskattekile kortsus nii, et võimaliku vee tekkides see sinna kotti vajub ja ära voolata ei saa.
5. Vana katus jäetakse katte vahetusel rihtimata – on olukordi, kus rihtimine rikub hoone välisilme ja toob kaasa rohkem kahju kui kasu, kuid 99% juhtudel on rihtimine võimalik ilma hoone üldilmet rikkumata. Vähemalt sellises ulatuses, et ebatasasused silma ei hakka. Väga paljud ehitajad on väitnud, et kui hinnapakkumises ei ole sõna „rihtimine“ sees, siis katust ka ei rihita. See väide on õnneks väga lihtsalt ümber lükatav.
6. Aluskattekile parandatakse valede teipidega – aluskate on mõeldud tiheda katusekatte alla paigaldamiseks, et allatilkuv kondensvesi
räästa kaudu hoonest välja juhtida. Aluskattekile paigaldamise käigus juhtub aga tihti, et tekib augukesi või rebendeid, mida on vaja parandada. Paranduseks kasutatakse „mäkaiveri“ teipi (see hõbedane teip, mida igale poole pannakse). On tulnud ette ka juhuseid, kus kasutatakse tavalist pakketeipi. Aluskattekile teipimiseks sobib vaid selleks otstarbeks mõeldud teip. Kui ei tea milline, siis küsi kile tootjalt või müüjalt. Põhiline, et teip täidaks oma ülesannet nii kuumas kui külmas. Mäkaiveriteip näiteks külma ei kannata.
7. Kasutatakse märga puitu – katusekonstruktsioonides kasutatav puit peab olema alla 20% niiskusesisaldusega (kuiv puit ei mädane). Kui kasutatakse märga puitu, on oht hallituse tekkeks ja puidu mahukahanemisega tekkivate kujumuutuste ja pragude tõttu kannatab töö kvaliteet. Kuna märg puit on odav, siis paigaldatakse märga puitu. Kui tellija ei tea ja ei kontrolli, siis ongi suur oht probleemide tekkeks.
8. Puudulik soojustus – kehvasti paigaldatud soojustus toob endaga kaasa suuremad küttearved ja jääpurikad.
9. Katuse tuulutus katkestatakse korstnate ja katuseakendega – tuulutust kinni panna ei tohi. Aitab, kui tuulutus kõrvalsarikate abil katkestusest mööda juhtida.
10. Tööohutus on puudulik – katuselt kukkumine lõpeb tavaliselt tõsise vigastuse või surmaga. Sellegi poolest on turvavarustuse kandmine teisejärguline. Mõtlema hakatakse siis, kui keegi alla kukub…ja kohtupingis tuleb aru anda.
Muinsuskaitseameti ja Kultuuriministeeriumi koostöös valminud muinsuskaitsealased seadusemuudatused said Riigikogu heakskiidu.
Uuenenud muinsuskaitseseaduses on võrreldes seni kehtinud seadusega mitmeid muudatusi – omanike jaoks lihtsustub mälestiste korrastamisega seonduv asjaajamine, samuti said esmakordselt selge regulatsiooni otsinguvahendi kasutamine kultuuriväärtuste otsimisel ning veealuse kultuuripärandi kaitse.
Kultuuriminister Laine Jänese sõnul muutub kultuuriväärtuste kaitse muinsuskaitseseaduse täpsustamise ja täiendamise tulemusel senisest tõhusamaks, lisaks on seaduses oma koha leidnud uued teemad, näiteks veealuse pärandi kaitse.
Muinsuskaitseameti peadirektor Kalev Uustalu peab oluliseks seadusemuudatuste ettevalmistamisel toimunud laiapõhjalist arutelu erinevate huvigruppide ja riigi esindajate vahel. Arvamuste ärakuulamise ja selgituste jagamise käigus jõuti nii ühiste seisukohtadeni, mis ka seadusemuudatustena kirja said kui ka sihtideni, milleni jõudmiseks peab veel tööd tegema.
Uuenenud muinsuskaitseseaduse eesmärk on reguleerida otsinguvahendite (metallidetektorite) kasutamist kultuuriväärtuslike esemete otsimisel, samuti motiveerida kultuuriväärtusega leiu leidjaid teavitama kultuuriväärtusega leiust riiki (Muinsuskaitseametit) vältimaks leidude sattumist erakollektsioonidesse, antiigiäridesse ja mustale turule, reguleerida veealuse kultuuripärandi kaitset ja mälestistele sukeldumist. Eelnõu defineerib mõisted restaureerimine, konserveerimine ja remont ning parendab keeleliselt kogu seaduse teksti. Omanikel on lubatud mälestise säilimise tagamiseks teostada mälestisel remonti ilma eritingimusteta ja projektdokumentatsioonita. Erisusena on sisse toodud UNESCO maailmapärandisse kuuluv Tallinna vanalinna muinsuskaitseala, kus tohib mälestistel ja ehitistel töid teostada ainult muinsuskaitse tegevusloa alusel. Väheneb bürokraatia tegevusluba taotlevate ettevõtjate jaoks kuna langeb ära tegevusloa pikendamise vajadus – tegevusluba muutub tähtajatuks. Samuti muutub tähtajatuks väljastatud sukeldumisluba. Otsinguvahendi kasutamise loa tähtajaks on 1 kalendriaasta. Eelnõus on suurendatud trahviühikuid mälestise hävitamise või rikkumise eest, mälestise ja muinsuskaitsealal paikneva ehitise loata uurimise eest, samuti kooskõlastamata projektiga, vastutava spetsialisti või projekti koostaja muinsuskaitselise järelevalveta või tegevusloata konserveerimise või restaureerimise eest.
Muinsuskaitseseaduse ja sellega seonduvate teiste seaduste muudatused jõustuvad 2011. aasta 1. juunist.
Originaalartikli leiad muinsuskaitseameti koduleheküljelt
Eno Pappel avaldas oma majaehitaja blogis minuga tehtud intevjuu. Avaldan selle ka siin:
Küsimus:
Milline on Sinu arvates kõige õigem aeg eratellijal omanikujärelevalve oma maja ehitamisel kaasata ja miks?
Vastus:
Praktikas on tihti nii, et omanikujärelevalve kaasatakse reaalselt siis, kui ehitaja kopa maasse lööb. Ei ole erandlikud ka juhud, kus omanikujärelevalve kaasatakse aga alles siis kui ehitaja ja tellija vahel on esimesed arusaamatused tekkinud.
Enne kopa masse löömist on aga terve rida toiminguid, mille tegemine nõuab kogemusi ja ehitusalaseid teadmisi. Kui eratellija ei ole ehitusalaga tuttav, võib juba enne reaalselt ehitama asumist suurel hulgal vigu teha, mis hiljem kurjalt kätte võivad maksta. Praktikas üks levinumaid vigu, mis eratellija teeb: valitakse tundmatu ehitaja, kelle pakkumine on kõige odavam. Loogiline ja inimlik viga: ehitus on kallis, milleks maksta rohkem? Ehitama asudes aga selgub, et see „parim“ pakkumine ei sisalda üht või teist töölõiku, mille lisaks arvutamisel muutub seni odavaim pakkumine aga tunduvalt kallimaks või kõige kallimaks. Ja ongi vaidlus käes ja suhted rikutud. Ehitaja tahab „lisatöö“ eest raha, tellija ei taha seda kohe kuidagi maksta, sest arvas, et pakkumine sisaldab kõiki lõpptulemuse saavutamiseks vajalikke töid. Nüüd hakatakse näpuga lepingus järge ajama ja tekivad uued küsimused: kes lepingu koostas ja kummale poole lõplik lepinguprojekt kaldu on? Kas on fikseeritud, et lepingu hind on lõplik ja peab sisaldama kõiki lõpptulemuse saavutamiseks vajalikke töid ja toiminguid või on lõpphinda võimalik teatud tingimustel muuta?
Et võimalikke probleeme vältida, on mõttekas omanikujärelevalve kaasata enne hanke korraldamist, et pakkumised saaks detailideni analüüsitud, ehitajate taust kontrollitud ja ehituslepingus ka Tellija huvid esindatud. Parima tulemuse saab kui omanikujärelevalve kaasata juba projekteerimise faasis, et ka võimalikud projekteerimisvead saaks kiirelt avastatud ja likvideeritud.
Küsimus:
Millised on levinumad vead, millega oled omanikujärelevalvet teostades kokku puutunud? Kuidas neid vigu ennetada ja ära hoida?
Vastus:
Eramuid ehitav ehitusettevõtja panustab liialt vähe projektijuhtimisse. Tagajärjeks on ehitusplats, kus pahatihti on kõige suuremaks otsustajaks lihtne töömees, kellel ei ole aimu ehitusettevõtte ja tellija vahel sõlmitud kokkulepetest. Tööd tehakse nii nagu on „alati tehtud“. Nii ei saa ka lõpptulemus olla parem kui on „alati olnud“. Asja parandaks ehitusliku haridusega ja kogemustega projektijuht, kes ka reaalselt objektil töid organiseerib.
Teine suurim probleem on tööohutus. Praktiliselt igal ehitusobjektil on sellega probleeme. Tellingutel puuduvad piirded ja on kinnitamata. Katusetöid tehakse ilma rakmeteta. On olnud juhuseid kuis järelevalve rõõmuks on töömeestel rakmed seljas, kuid köis kinnitamata lootuses, et ehk järelevalve ei märka. Kui siis küsida, et miks selline näitemäng? On vastuseks, et kinnitatud rakmetega on ebamugav, segab liikumist.
Tööohutus algab tööandjast. Kui katusemehele pole rakmeid antud, siis ta neid ka ei kanna. Ja kui on valida, kas minna katusele ja töö ära teha või mitte minna ja näljas istuda, siis minnakse ju katusele. Kui firmasiseselt on väärtushinnangud paigas ja vajalikud koolitused tehtud, peaks mure olema murtud. Teine võimalus on sanktsioonide rakendamine tellija poolt.
Ei saa mainimata jätta ka suurimat tellija poolset väärarusaama. Väga paljud tellijad arvavad, et omanikujärelevalve on kui võlur, kelle olemasolul on kõik probleemid automaatselt lõppenud. Paraku nii see kahjuks ei ole. Tasub meeles pidada üht teada tuntud tõetera, mis ehituses väga hästi töötab: „kes maksab, see tellib muusika“. Kuna ehitaja saab tasu tellijalt, on tellija see, kes käsib, poob ja laseb. Omanikujärelevalve võib objektil kasvõi kukerpalle teha ja seletada miks ja kuidas üks või teine asi olla ei tohi, aga kui tellija seda tuimalt pealt vaatab ja ehitajalt omanikujärelevalve poolt tehtud ettekirjutuse täitmist ei nõua, siis ehitaja seda ka ei täida.
Küsimus:
Millised on kõige vastutusrikkamad tööd, mis vajaksid kindlasti asjatundlikku omanikujärelevalvet eramaja ehitamisel?
Vastus:
Kindlasti vundament. Vundamendiga seotud probleeme on hiljem väga kulukas parandada. Kui on soov kokku hoida, siis viimistlustööd on need mille osas omanikujärelevalve nii oluline ei ole, sest võimalikud vead on väiksemate kuludega kõrvaldatavad.
Küsimus:
Kui head tööd teevad Sinu arvates ehitusfirmad täitedokumentatsiooni koostamisel? See on levinud probleem, et täitedokumente ei koostata õigeaegselt. Mida peaks tellija ette võtma, et ehitaja paremini oma ülesannet täidaks?
Vastus:
Suur probleem. Aitab kui siduda arve esitamisega. Ehk siis tellija maksab arve siis kui dokumendid esitatud. Muud vahendit ei ole.
Küsimus:
Milline on keskmise eramaja (u. 150 m2) puhul omanikujärelevalve teenuse hind kuus?
Paljuski oleneb hind ehitaja pädevusest ja projekteerimise kvaliteedist. Ühtset hinda on raske öelda. Aga suurusjärk võiks olla 300 – 1000 EUR/kuu.
Allikas: Muinas.ee
Muinsuskaitse tegevusluba omavate ettevõtjate andmebaas
Postitused sarnasel teemal:
Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursus edukalt läbitud
Mõni aeg tagasi uputasin terve rea erinevaid soojustusmaterjalide tükke vee alla. Esimese proovikaalumise tegin 55 päeva peale uputamist. Võrdluseks on võetud tootjate poolt maksimaalne lubatud näitaja 28 päevase uputamise tulemusel.
Testi kirjeldus 
Kuna test on tehtud standardeid järgimata, koduste vahenditega, olgu ära märgitud, et niiskuse % on arvutatud materjali mahukaalu järgi (kui tootja poolt on antud vahemik, siis on arvestatud suurem väärtus: tootja kasuks), võttes arvesse vee mahukaalu. Mahu %-d on graafikus 1.
Tulemused
Üldiselt olen testi tulemustega rahul. Veidi üllatav oli kehv tulemus EPS 200 osas, mida pannakse hoogsalt muuhulgas pinnasesse. Kusjuures AS Reideni plaat andmetel on EPS 200 plaadi veeimavus ˃2%, samas kui Estplast Tootmine OÜ kodulehel asuv vastavusdeklaratsioon annab veeimavuseks ˃5%. Arvesse võtsin Estplasti ˃5% (tootja kasuks). Mis ei tähenda aga seda, et EPS 200 veeimavus sellest väiksemaks muutuks, vaid seda, et oleks mingisugune alus võrdlusmomendi loomiseks.
EPS vs XPS
Erinevates allikates vist juba kohustuslikuks muutunud võrdluse XPS vs EPS osas olen veendumusel, et EPS plaadid veeimavuse poolest XPS-i vastu ei saa (üllatus-üllatus). Kui testi tulemusi vaadata, siis parimaks EPS plaadiks osutus EPS 120 perimeeter, tulemusega 3,3%. Tundmatu tootja XPS-i veeimavus on aga 1,1%. Vahe on ikka väga suur.
EPS 100 ja EPS 60 Silver
Tegelikult ei puudutakski neid soojustusplaate seoses pinnasesse paigaldamisega, kui poleks ette tulnud juhuseid, et just neid kahte plaati olen ise näinud pinnasesse paigaldatuna. Nimelt EPS 60-ga oli tehtud vundamendi vertikaalne soojustus, EPS 100 plaadiga aga külmakerkeisolatsioon. Kui EPS 100 veeimavus on testi tulemusena suhtelist sarnane EPS 120 Perimeetriga, mis on tootja poolt välja töötatud pinnasesse paigaldamiseks, siis EPS 60 Silver soojustust kohe kindlasti pinnasesse paigaldada ei soovita. Tuleb järgida tootja poolt välja töötatud paigaldusjuhiseid.
Kokkuvõte
Vaatamata sellele, et enamus materjale imas rohkem vett kui tootja on lubanud (vabanduseks võib öelda, et standardi järgi uputatakse 28 päeva, testi käigus uputasin aga 55 päeva), võib testi õnnestunuks lugeda. Kindlasti jätkan testi tegemist ja järgmise kaalumise plaanin teha aasta pärast.
Kui täna toimub eramuehituses kokkuhoidmine eelkõige nendelt osadelt, mis hiljem ära kaetakse (sh vundament) ja ostetakse 1000 kr/m2 maksev laudparkett, siis soovitan soojalt väärtushinnangud ümber vaadata. Vundament on hoone alus, mis peab olema õigeid materjale kasutades korralikult tehtud. Külmakerge võib kalli parketi ära rikkuda (lisaks muudele “pisiprobleemidele”).
Postitused samal teemal
Vundamendi soojustamine: Testin EPS soojustusplaatide sobivust pinnasesse paigaldamiseks
Soovin Sulle kauneid jõule toredat aastavahetust!
