Allikas: Muinas.ee
Muinsuskaitse tegevusluba omavate ettevõtjate andmebaas
Postitused sarnasel teemal:
Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursus edukalt läbitud
Mõni aeg tagasi uputasin terve rea erinevaid soojustusmaterjalide tükke vee alla. Esimese proovikaalumise tegin 55 päeva peale uputamist. Võrdluseks on võetud tootjate poolt maksimaalne lubatud näitaja 28 päevase uputamise tulemusel.
Testi kirjeldus 
Kuna test on tehtud standardeid järgimata, koduste vahenditega, olgu ära märgitud, et niiskuse % on arvutatud materjali mahukaalu järgi (kui tootja poolt on antud vahemik, siis on arvestatud suurem väärtus: tootja kasuks), võttes arvesse vee mahukaalu. Mahu %-d on graafikus 1.
Tulemused
Üldiselt olen testi tulemustega rahul. Veidi üllatav oli kehv tulemus EPS 200 osas, mida pannakse hoogsalt muuhulgas pinnasesse. Kusjuures AS Reideni plaat andmetel on EPS 200 plaadi veeimavus ˃2%, samas kui Estplast Tootmine OÜ kodulehel asuv vastavusdeklaratsioon annab veeimavuseks ˃5%. Arvesse võtsin Estplasti ˃5% (tootja kasuks). Mis ei tähenda aga seda, et EPS 200 veeimavus sellest väiksemaks muutuks, vaid seda, et oleks mingisugune alus võrdlusmomendi loomiseks.
EPS vs XPS
Erinevates allikates vist juba kohustuslikuks muutunud võrdluse XPS vs EPS osas olen veendumusel, et EPS plaadid veeimavuse poolest XPS-i vastu ei saa (üllatus-üllatus). Kui testi tulemusi vaadata, siis parimaks EPS plaadiks osutus EPS 120 perimeeter, tulemusega 3,3%. Tundmatu tootja XPS-i veeimavus on aga 1,1%. Vahe on ikka väga suur.
EPS 100 ja EPS 60 Silver
Tegelikult ei puudutakski neid soojustusplaate seoses pinnasesse paigaldamisega, kui poleks ette tulnud juhuseid, et just neid kahte plaati olen ise näinud pinnasesse paigaldatuna. Nimelt EPS 60-ga oli tehtud vundamendi vertikaalne soojustus, EPS 100 plaadiga aga külmakerkeisolatsioon. Kui EPS 100 veeimavus on testi tulemusena suhtelist sarnane EPS 120 Perimeetriga, mis on tootja poolt välja töötatud pinnasesse paigaldamiseks, siis EPS 60 Silver soojustust kohe kindlasti pinnasesse paigaldada ei soovita. Tuleb järgida tootja poolt välja töötatud paigaldusjuhiseid.
Kokkuvõte
Vaatamata sellele, et enamus materjale imas rohkem vett kui tootja on lubanud (vabanduseks võib öelda, et standardi järgi uputatakse 28 päeva, testi käigus uputasin aga 55 päeva), võib testi õnnestunuks lugeda. Kindlasti jätkan testi tegemist ja järgmise kaalumise plaanin teha aasta pärast.
Kui täna toimub eramuehituses kokkuhoidmine eelkõige nendelt osadelt, mis hiljem ära kaetakse (sh vundament) ja ostetakse 1000 kr/m2 maksev laudparkett, siis soovitan soojalt väärtushinnangud ümber vaadata. Vundament on hoone alus, mis peab olema õigeid materjale kasutades korralikult tehtud. Külmakerge võib kalli parketi ära rikkuda (lisaks muudele “pisiprobleemidele”).
Postitused samal teemal
Vundamendi soojustamine: Testin EPS soojustusplaatide sobivust pinnasesse paigaldamiseks
Soovin Sulle kauneid jõule toredat aastavahetust!
Oma töös olen mitmeid kordi pidanud vaidlema teemal EPS ja selle sobivus pinnasesse. Kuna ka vanasõna ütleb, et oma silm on kuningas,
otsustasin lihtsa katse teha. Korjasin ehitusobjektidelt kokku erinevate soojustusmaterjalide tükid, kaalusin need ära ja uputasin ämbrisse vee alla. Plaanis on neid vähemalt aasta aega vee all hoida. Aga sportlik huvi on suur, teen esimese kontrollkaalumise juba ca kuu aja pärast.
Kuna tootja poolt pinnasesse mõeldud materjale just eriti palju ei õnnestunud leida, lisasin võistlustulle ka selliseid materjale, mis pinnasesse paigaldamiseks mõeldud ei ole. Olgu aga märkusena öeldud, et olen ise näinud, kuidas vundamenti soojustatakse EPS 60 Silver plaadiga.
Kuna test on tehtud koduste vahenditega, ilma standardeid järgimata, siis põhjapanevat tulemust oodata ei maksa. Pigem on oodata infot, mida võib kasutada täpselt sellises ulatuses kui keegi heaks arvab. Muidugi kui test üldse midagi näitab, sest tükid on siiski üsna kerged ja kasutuses olev kaal kõigest 0,1 grammi täpsusega.
Põnev on ikkagi!
Vundamendi ülesanne on hoonest tulenevate koormuste ülekandmine aluspinnasele. Sellest tulenevalt peab vundamendi aluspinnas olema piisava kandevõimega, et hoonest tulenevaid koormusi vastu võtta.
Ebaühtlase või puuduliku kandevõimega pinnasele rajatud vundament võib hakata vajuma ja seintesse võivad tekkida praod. Olenevalt vajumi mõõtmetest võivad tagajärjed olla erinevad. Paremal juhul tuleb tegemist teha vaid viimistlust rikkuvate pragudega mida üha uuesti ja uuesti peita tuleb.
Teine probleem on pinnasel põrandatega. Siin on aluse tihedusel eriti oluline tähtsus, sest tegemist on täidetud pinnasega. Piisavalt tihendamata jäetud alusele ehitatud põrandaga võivad kaasneda näiteks küttetorustike kahjustused ja ebameeldivalt suured vahed liistu ja põranda vahel.
Vältimaks võimalikke vajumistest tingitud probleeme, tuleb täitepinnaseid pinnasetihendajaga tihendada. Tihendame pinnase ära aga, millal on pinnas piisavalt tihendatud, et vundamendi ehitus või põrandavalu võiks alata? Normid saab MaaRYL-st, aga kuidas mõõta? Kas vaatame kui rasket pinnasetihendajat on kasutatud või midagi muud?
Pinnase kandevõimet ja tihendamise kvaliteeti on võimalik hinnata erinevate võtetega. Enamus neist võtetest eeldavad laboratoorseid uuringuid, mis on liialt kallid ja ajaliselt aeganõudvad. Peale katse tegemist peaks ehitus seisma jääma kuni tulemuste saabumiseni, sest enne ju ei tea, kas pinnas on piisavalt tihendatud või mitte.
On ka lihtsamaid meetodeid, mille põhjal saab pinnase tihendamise kvaliteedi kohta vastuse kohe ehitusobjektil.
Pinnase elastsusmooduli testriga on võimalik hinnata erinevate pinnaste elastsusmoodulit ja tihendusfaktorit kohe vahetult ehitusobjektil.
Tihendusfaktor annab infot tihendamise kvaliteedist. Mida lähemal see number on ühele, seda paremini on töö tehtud. Sisuliselt tähendab tihendamisfaktor seda, et antud pinnas on tihendatud oma optimaalse piirini ja seadme tekitatud löökkoormus seda enam täiendavalt tihendada ei suuda.
Penetromeetriga saab operatiivselt määrata peeneteraliste pinnaste (fraktsioon 5-10mm) tihedusi.
Pinnase tiheduse kontrollimine põhineb pinnase vastupanujõu määramisel koonilise otsiku süvistamisel pinnasesse. Koonilist otsikut surutakse pinnasesse 30 cm kõrguselt kukkuva 2,5 kg massiga vihi dünaamiliste löökide abil.
Kui soovid olla kindel ja veenduda, et aluspinnased on nõuetekohaselt tihendatud, tulen appi ja aitan mõõta. Helista 53427733 või saada kiri mait@profeld.ee
Pinnase tiheduse mõõtmine Inspector-3 ja/või PM-1 seadmega Tallinnas ja harjumaal 100 €/kord. Väljaspool harjumaad lisandub transpordi tasu 0,32 €/km. Hinnad sisaldavad käibemaksu 20%.
Omanikujärelevalve teenuse tellijatele on pinnase tiheduse mõõtmine tasuta!
29.05 lõpetasin edukalt Eesti Kunstiakadeemia (EKA) poolt korraldatud Arhitektuuri konserveerimise ja restaureerimise täiendkoolituskursuse. 
Kursus koosnes üheksast erialamoodulist ning Eesti arhitektuuri ajaloo ja Kunstiajaloo üldõppemoodulitest kogumahuga 260 akadeemilist tundi.
Täiendkoolituskursuse õppejõududeks olid Eesti Kunstiakadeemia, Tallinna Tehnikaülikooli, Tartu Ülikooli õppejõud ning restaureerimise valdkonna tunnustatud spetsialistid.
Peale täienduskoolituskursuse läbimist väljastati mulle EKA Avatud Akadeemia tunnistus ja selle lisana Akadeemiline õiend, mis on üheks eeltingimuseks, et taodelda Muinsuskaitseameti tegevusluba töödeks mälestistel.
Koolituse kestvus: 30.10.09 – 29.05.10
Koolitust toetas ja kaasrahastas EAS Euroopa Liidu Struktuurifondidest.
Selline tore uudis.
31. 05 ilmus Eesti päevalehes artikkel ühest järjekordsest ebaõnnestunud katuse ehitusest. Sel korral on kannatajaks kaheksalapseline pere.
Sarikate paigaldus. Foto: Rauno Volmar
Tulles ajakirjaniku palvele vastu, andsin saadetud piltide põhjal ka oma hinnangu. Hinnang katuse ehituse kohta on järgmine:
Katuse sarikas. Foto: Rauno Volmar
Probleem on see, et sarikaid ei ole vahetatud. On paigaldatud mingisugused x ristlõikega latid, mida kannavad tegelikult ikkagi need vanad sarikad, mis piltide järgi on suuremas osas oma kandevõime kaotanud. Ütlen ausalt, et sellist nikerdist näen küll esimest korda. See ei vasta mitte ühelegi normile. Samuti jääb piltidelt mulje, et katuse aluskate on liiga pingul. Nii see olla ei tohi.
Praaktööd tuleb lasta ümber teha või nõuda kahju hüvitamist. Olen veendumusel, et selline katusekonstruktsioon kaua ei kesta. Minu tagasihoidliku nägemuse kohaselt tuleks see töö katuse osas lammutada ja uutest sarikatest alates uuesti teha. Igasugused ehitajapoolsed lisaraha nõuded tuleks kategooriliselt tagasi lükata.
Täispikka artiklit saab lugeda Eesti Päevalehe vahendusel SIIT
Kas see postitus meeldis sulle? Jaga seda:
Reovee kanalisatsiooni läbiviik
Reovee kanalisatsioonitorustiku rajamissügavus ilma lisasoojustuseta on tavatingimustes ca 1 meeter. Hiljuti õnnestus mul kohata ühte sellist lahendust, kus kanalisatsioonitorustiku läbiviik oli rajatud sokli alumisse serva. Ehk siis peale tagasitäite tegemist oleks kanalisatsioonitorustik jooksnud maa pealt.
Iseenesest ei ole maa pealt jooksval reovee kanalisatsionitorustikul midagi viga – ummistuste ja lekete likvideerimiseks ei ole vaja kaevata ega midagi. Piisab vaid torustiku lahtiühendamisest.
Torustikud võib maa peale ehitada küll ja kusjuures näiteks Egiptuses ehitataksegi. Aga paraku meie kliimas ei ole see torustiku külmumise seisukohalt mõeldav. Kuna kõnealuse torustiku näol on tegu siiski ühe Eestis asuva eramu kanalisatsiooniga, siis tuleb see ümber ehitada.
Kas see postitus meeldis sulle? Jaga seda:
Paar aastat tagasi kutsus üks hea tuttv, et vaataksin tema värskelt ehitatud katuse üle. Ehitaja tausta uurides selgus,
Katuse ehitus
et tegemist on ühe suure ja tuntud plekitootja endise töölisega, kes on oma firma loonud ja pakub soodsate hindadega katusetöid. Võiks eeldada, et kogemusi katuste ehituse vallas nagu oleks.
Kohapeal ilmnes aga masendav vaatepilt. Ma ei suutnud leida mitte ühtegi sõlme, mis oleks nõuetele vastanud. Jutt käib siis katusest, mis pidi hiljem kaetama Klassik profiilplekiga (õnneks seda ei jõutud teha).
Katuse aluskate oli kortsus, naelaauke täis ning kohati ca 200mm lõtkuga (veekott). Aluskatte liitumine korstnaga oli tegemata – vesi sadas otse läbi. Sellisel tasemel aluskattekile paigaldus on viisakalt öeldes jama.
Tuulusliistuna oli kasutatud 18x50mm puitu. Selline ristlõige on ebapiisav. Peaks olema vähemalt 32x50mm. Liistud olid paigaldatud roostes naeltega, ja sedagi nii, et ca 20% naeltest oli löödud sarikast mööda ja otse aluskattekilesse. Kui aus olla, siis ei saagi neid liistudeks nimetada, sest need olid pigem puitklotsid, millega rihiti roovitust? Kohati oli ühe klotsiga hakkama saadud, samas kõrval oli aga kolm klotsi paigas. Eraldi tase on pappkast, mis kokku volditi ja klotside asemele roovi rihtimiseks kasutati.
Kuna sarika samm oli kohati üle meetri, siis oleks pidanud kasutama roovituseks vähemalt 32x100mm mõõduga puitu. Kasutatud oli aga nn. tollist lauda (25x100mm), mille kvaliteet varieerus. Roov oli kinnitatud ühe naelaga igasse sarikasse. Loomulikult kasutatud naelad olid tsinkimata. Roovi samm varieerus, kohati vastas ka Klassik profiili paigaldusjuhendile.
Kogu katus tuli maha võtta. Paigaldati uus aluskattekile, tuulutusliistud ja roov. Lisaks vahetati välja osa sarikaid, millede kandevõime ei kannatanud kriitikat. Maha võetud puitmaterjal läks pererahvale kütteks. Et siis selline lugu ühe katusega.
Kui ka sinul on mõni värvikas kogemus seoses katuse ehitusega, siis palun jaga seda siin kommentaarides või kirjuta mulle ja avaldame selle loo siin blogis.
Soovitame omanikujärelevalve teenus tellida kindlasti enne ehitajaga ehituslepingu sõlmimist, sest on teada tõde, et üldjuhul koostab ehituslepingu ikka ehitaja ja ikka nii, et ehitajal on palju õiguseid ja tellijal palju kohustusi.
Tellijad ei pööra pahatihti lepingule suuremat tähelepanu, mis viib üsnagi tihti hilisemate arusaamatusteni. Üldjuhul hakataksegi lepingusse süübima alles siis, kui on tekkinud probleemid, kuid siis võib olla juba hilja. Ehitusjärelvalve (Omanikujärelevalve) ülesanne on sellises olukorras poolte õigused ja kohustused võimalikult tasakaalustada. Nii saab juba eos hulga probleeme ja arusaamatusi vältida.
Meie arvates on täna just ainuõige mõelda järelevalve teenuse tellimisele, sest täna on ehitajatel tunduvalt keerulisem edukat pakkumist koostada, (loe. kõige odavamat) mistõttu on meeleheitel ehitajad valmis ükskõik millist hinda pakkuma, et ainult tööd saada. See aga tähendab reaalselt ehitama hakates kokkuhoidmist nii tööjõu kui ka kvaliteedi arvelt. Sellises olukorras ei pruugi vastavate eriteadmisteta Tellija aga märgata kuidas kvalifikatsioonita töömees kasutab sertifitseerimata materjale ja sedagi valesti.
Nii on ehitusvead kiired tulema. Loomulikult ei pruugi nii halvasti minna, aga meie kogemused on näidanud, et nii see paraku on. Teine aspekt, miks peaks omanikujärelevalvet kasutama, on kokkuhoid ehituse hinnas. Tihti on ehituse Tellija olukorras, kus toimub ehitaja poolt kallimate materjalide vahetamine odavamate vastu nii, et ehitushind ei vähene, akteeritakse töid, mida ei ole reaalselt olemas jne. Ehitusjärelvalve ja korralik ehitusleping on need alused, mis välistavad sellised tegevused ilma Tellija aktseptita.