Fassaadi soojustamine talvel. Probleemid ja lahendused

Nii nagu ikka, satuvad sisetööd suvisele ajale ja fassaadi soojustamine ja krohvimine talvisele ajale.

Kui mõni aeg tagasi oli ainus võimalus fassaade soojustada ja krohvida tellingu all vähemalt +5 kraadi juures, siis üha enam on hakanud turule tulema tooted, millega saab töötada ka madalamatel temperatuuridel.

Järjest on näha, kuidas ehitajad on need materjalid avastanud ja usinasti ka kasutusse võtnud. Kahjuks aga vaadatakse vaid pakile, kus on lumehelbe märk või siis suurelt minimaalne töötemperatuur. Sellest järeldatakse, et kõik muu käib nii nagu suvisel ajal. Paraku on aga terve rida erinõudeid, mis peavad olema täidetud, et neid erisegusid kasutada. Need nõuded on erinevatel tootjatel suhteliselt sarnased.

Soe vesi

Põhiline nõue on sooja vee kasutamine segu tegemisel. Ja mitte ainult. Antakse ette kindel vahemik. Näiteks Baumit Starcontact Winter segu puhul peab vee temperatuur jääma +20 ja +30 kraadi vahele. Selleks, et sellist temperatuuri saavutada, on vaja objektile soe vesi organiseerida ja pidevalt kontrollida, et temperatuur oleks õiges vahemikus. Samuti on ette nähtud, et segu temperatuur ei tohi langeda alla 10 kraadi ning tuleb ära kasutada poole tunni jooksul. Keskmine fassaadimees läheb kahjuks lihtsamat teed ja teeb segu külmast kraaniveest.

Segu temperatuur on väga madal.

 

Segukottide hoidmine soojas ruumis

Üheks erinõudeks on ka segukottide hoidmine soojas ruumis. Aga kes viitsib segukotid aluselt maha tõsta ja sooja viia ning pärast ükshaaval tagasi õue tassida, kui segu tegemiseks läheb?

Alus ei tohi olla läbi külmunud

Ükskõik millist talvist segukotti vaadata on peal tingimus, et alus ei tohi olla külmunud. Loogiline. Aga kuidas seda kontrollida? Minul kui omanikujärelevalve teostajal on talvisel ajal tihti kaasas termokaamera või infrapunatermomeeter, kuid ma ei ole veel kohanud fassaadimeest, kes aluse temperatuuri mõõdaks. Eeldatakse, et kui kile taga on +5 siis on automaatselt ka seina temperatuur sarnane. Paraku see nii ei ole. Kui fassaadi tagust köetakse, siis soe õhk liigub üles, mistõttu võib kõrgematel korrustel olla korralik troopika, kuid sokli osas võib samal ajal olla härmatis.

Valmis kotisegule ei tohi külmalisandeid lisada

Väga levinud arusaam talvisest fassaadi soojustamisest on selline, et võtad suvise kotisegu ja lisad sinna mingisugust kivinemise kiirendit sisse. Vahel juhtub, et kiirendi on sama seguga samast tootegrupist ja iseenesest ongi lubatud selline segamine, kui täpseid juhised järgida. Kui valdav osa on seisukohal, et ostan poest sellise kiirendi, mis on hetkel soodne ja lisan tunde järgi segusse. Nii ongi suvisest segust talvine segu tehtud. Valmissegudesse võib lisada AINULT selleks ette nähtud lisandeid, mida segu tootja on lubanud. Enamus juhtudel ei lubata valmis segusse mitte midagi lisada.

Suvine kuivsegu ja lisand

 

Kokkuvõtteks

Talvised fassaadisegud muudavad küll fassaadi soojustamise ja armeerimise mõnevõrra lihtsamaks, kuid tuleb arvestada, et iga toote kasutamisel on ülikriitiline järgida väga täpselt tootja paigaldusjuhendit. Selleks on vaja pidevat tööliste koolitust ja tõhusat tööde kontrolli.

 

Mis juhtub kui talviseid erinõudeid eiratakse?

Vastab Eiko Roosimägi, Caparoli Põhja-Eesti konsultant

Kõige levinumad eksimused on talvetoodete ladustamine külmades tingimustes, külma vee kasutamine segu valmistamiseks ning kasutustingimustest (etteantud temperatuurivahemikust) mitte kinni hoidmine.

Kõikidel juhtudel on tulemus sarnane – segu külmub enne kuivamist, mille tulemusena ei saavuta segu ettenähtud naket aluspinnaga, tugevust ega elastsust, segu pind jääb pude ja liivane.

Seega enne kuivamist külmunud liimsegu ei hoia isolatsiooniplaate seinas korrektselt kinni, lubades plaatidel soojuspaisumise mõjul liikuda, mille tulemusena tekivad isolatsioonisüsteemi  välimistes kihtides praod. Hullema võimalusena rebib tugevam tuul isolatsioonisüsteemi seinast lahti.

Läbi külmunud armeerimissegu ei oma isolatsiooniplaadiga piisavat naket ning kaotab oma elastsusest kuni 60%, mille tulemusena  ei ole armeerimiskiht toimiv (armeerimsikiht ei summuta süsteemi soojuspaisumisest tekkinud pingeid) ja fassaadi pinda tekivad pikema perioodi jooksul praod.

Samuti on läbikülmunud segu pind pude ja kergelt liivane ning antud pinnale ei nakku omakorda ka struktuurkrohv.

Praktikas tulevad tekkinud probleemid kahjuks välja alles aasta või paari möödudes, avaldudes üldjuhul kas pragudena isolatsioonisüsteemis või eenduva struktuurkrohvi näol, alati on ka võimalik pikem, kuni 5 aastane probleemide peiteaeg. Küll aga arvestades, et isolatsioonisüsteemi eluiga peaks olema minimaalselt 50 aastat, võib ehitaja väike hooletus tähendada süsteemi eluea vähenemist lausa 10-20 korda.

Post a Comment

Your email is never published nor shared. Required fields are marked *