Miks projekteerimistöödelt kokku hoida ei tasu

Eelprojketi järgi ei saa ehitada

Mõni aeg tagasi panin kokku e-raamatu “7 soovitust ehituse tellijale”. Otsustasin selle raamatu kaasajastada ja tükkhaaval siin blogis avaldada. Alustan projekteerimisest, sest seda võib lugeda ehituse esimeseks faasiks.

Kui seaduse järgi piisab ehitusloa saamiseks eelprojektist, siis reaalselt ehitama asudes kipub sellest paraku aga väheks jääma. Asi on nimelt selles, et eelprojekti idee on kavandatava ehitise üldine kirjeldamine, millest võib küll kohaliku omavalitsuse jaoks piisata, kuid ehitamise jaoks on vaja detailidesse minna. Mis juhtub, kui eelprojekti järgi ehitada? Ega muud midagi, kui see, et ehitaja ja Tellija teevad projekteerija töö ise ära.
Paremal juhul pakub ehitaja Tellijale kooskõlastamiseks plaanitava lahenduse ja asub tegutsema. Halvimal juhul otsustab töömees, kuidas on õige ja kuidas on „alati“ tehtud, ning teeb ära.

Ehitusprojekt

Sellistel juhtudel tekkib nn „tööprojekt“ mida tavaliselt paberile ei panda ja mille on koostanud inimesed, kellel projekteerimise kogemus ja teadmised puuduvad.
Paraku ei saa mitte kumbagi lahendust korrektseks pidada, sest üldiselt ei ole ei ehitajal ega ka ehituse Tellijal projekteerimise õigust ega ka vastavaid oskusi (kogemusi). Näitena võiks tuua tüüpilise arusaama korstna isoleerimisel põlevmaterjalidest. Kõik me oleme kuulnud, et kasutada tuleb kivivilla. Õige! Aga seda, et tegelikult tavaline kivivill ei kõlba, teavad vähesed. Ja pannaksegi kivivill, tavaline.

Soovitan projekteerimisele märksa suuremat rõhku panna ja ehitust alustada vähemalt põhiprojekti järgi. Veel parem, kui on tööprojekt. Nii saab Tellija kindel olla, et kõik olulised sõlmed on läbi mõeldud ja risk ämbrisse astuda on miinimumini viidud. Ehitaja saab aga keskenduda oma põhitegevusele: ehitamisele. Miks siis eelprojektiga piirdutakse? Vastus on lihtne: loodetakse kokku hoida.

Projekteerimise arvelt ei tasu kokku hoida

Kui eelprojekti eest küsitakse näiteks eramute puhul ca 1500 €, siis põhiprojekt maksab juba ca 3000 €. Tööprojekti staadiumis arhitektuurne projekt aga ca 5500 €. Kui siia lisada veel konstruktiivne projekt ja eriosad, on lõpphind üsna krõbe.
Projekteerimiselt kokkuhoidmine on petlik. Kui esmapilgul tundub, et eelprojektiga piirdudes kaasneb märgatav kokkuhoid, siis see on üldjuhul petlik. Mida vähem on ehitajal infot ehitatava hoone kohta, seda suurem on oht, et ehitaja ei lasku ka pakkumise faasis piisavalt detailidesse ja ehitushind hakkab reaalselt ehitades ja kliendipoolseid täpsustusi järgides järjest tõusma. See on ka loogiline, sest ega ehitaja ei ole selgeltnägija, et teaks Tellija soove ja mõtteid ilma detailse projektita. Probleem on väiksem siis, kui Tellija teab lepingut sõlmides selgelt, milline peab lõpptulemus olema ja kõik oluline, mis projektis puudu on, kirjutatakse lepingusse sisse. Siis peab see leping muidugi ka ehitusplatsil olema, et töömees saaks näpuga järge ajada. Sellised kirjeldused ja tellija juhised on väga abiks, kuid hea lõpptulemuse jaoks on vaja sõlmed põhjalikult lahti joonistada. Seda tööd peab tegema projekteerimise õigusega insener. Tavaliselt ei tea arhitektuurse osa koostanud arhitekt ehitustehnilistest teemadest suurt midagi. Nii saab projekti üldine copy-paste lõige, mis ei pruugi ehitatava hoonega sobida. Või siis ei sobi antud pinnasega. Kui ehitusloa jaoks sobib nn kunstniku pilt siis ehitaja jaoks on vaja detailseid sõlmlahendusi.

Omanikujärelevalve ei asenda projekti

Ka ehitustööde kvaliteedi kontrollimine on eelprojekti järgi ehitamisel üks kitsaskohti. Tihti arvatakse, et kui on palgatud omanikujärelevalve, siis tema töö on kõik see, mis projekteerimisel on puudu jäänud. „Tema on spetsialist ja küll kõik laabub, kui ta olemas on“. Ehk siis eeldatakse, et omanikujärelevalve mõtleb välja kõik puuduvad sõlmlahendused ja näitab ehitajale, kuidas ja miks midagi teha. Omanikujärelevalvelt sellist teenust naljalt ei saa (ei tohiks saada). Kui mõni omanikujärelevalve tegija hakkabki omi lahendusi joonistama, siis on tema enda poolt pakutud lahendustele omakorda omanikujärelevalvet vaja (projekteerimist peab kontrollima omanikujärelevalve). Omanikujärelevalve põhiline eesmärk on kontrollida projektijärgset ehitamist, mitte projekteerimisteenuse osutamine. Oletame, et omanikujärelevalve teenuse pakkuja hakkabki ise projektile lisasid koostama, kuid see on ju samuti teenus, mille eest tuleb maksta. Lihtsam ja kindlam on see raha projekteerijale maksta ning tellida korralik projekt.
Lisaks projekteerimise kvaliteedile tasuks arvestada ka sellega, et projekteerimine võtab omajagu aega. Kui on plaan suvel kopp maasse lüüa, peaks juba hiljemalt talvel projekteerimisega alustama.

Head projekteerimist!

 

Post a Comment

Your email is never published nor shared. Required fields are marked *