Vundamendi soojustusmaterjalide veeimavuse testi tulemused

Mõni aeg tagasi uputasin terve rea erinevaid soojustusmaterjalide tükke vee alla. Esimese proovikaalumise tegin 55 päeva peale uputamist. Võrdluseks on võetud tootjate poolt maksimaalne lubatud näitaja 28 päevase uputamise tulemusel.

Testi kirjeldus graafik

Kuna test on tehtud standardeid järgimata, koduste vahenditega, olgu ära märgitud, et niiskuse % on arvutatud materjali mahukaalu järgi (kui tootja poolt on antud vahemik, siis on arvestatud suurem väärtus: tootja kasuks), võttes arvesse vee mahukaalu. Mahu %-d on graafikus 1.

Tulemused

Üldiselt olen testi tulemustega rahul. Veidi üllatav oli kehv tulemus EPS 200 osas, mida pannakse hoogsalt muuhulgas pinnasesse. Kusjuures AS Reideni plaat andmetel on EPS 200 plaadi veeimavus ˃2%, samas kui Estplast Tootmine OÜ kodulehel asuv vastavusdeklaratsioon annab veeimavuseks ˃5%. Arvesse võtsin Estplasti ˃5% (tootja kasuks). Mis ei tähenda aga seda, et EPS 200 veeimavus sellest väiksemaks muutuks, vaid seda, et oleks mingisugune alus võrdlusmomendi loomiseks.

EPS vs XPS

Erinevates allikates vist juba kohustuslikuks muutunud võrdluse XPS vs EPS osas olen veendumusel, et EPS plaadid veeimavuse poolest XPS-i vastu ei saa (üllatus-üllatus). Kui testi tulemusi vaadata, siis parimaks EPS plaadiks osutus EPS 120 perimeeter, tulemusega 3,3%. Tundmatu tootja XPS-i veeimavus on aga 1,1%. Vahe on ikka väga suur.

EPS 100 ja EPS 60 Silver

Tegelikult ei puudutakski neid soojustusplaate seoses pinnasesse paigaldamisega, kui poleks ette tulnud juhuseid, et just neid kahte plaati olen ise näinud pinnasesse paigaldatuna. Nimelt EPS 60-ga oli tehtud vundamendi vertikaalne soojustus, EPS 100 plaadiga aga külmakerkeisolatsioon. Kui EPS 100 veeimavus on testi tulemusena suhtelist sarnane EPS 120 Perimeetriga, mis on tootja poolt välja töötatud pinnasesse paigaldamiseks, siis EPS 60 Silver soojustust kohe kindlasti pinnasesse paigaldada ei soovita. Tuleb järgida tootja poolt välja töötatud paigaldusjuhiseid.

Kokkuvõte

Vaatamata sellele, et enamus materjale imas rohkem vett kui tootja on lubanud (vabanduseks võib öelda, et standardi järgi uputatakse 28 päeva, testi käigus uputasin aga 55 päeva), võib testi õnnestunuks lugeda. Kindlasti jätkan testi tegemist ja järgmise kaalumise plaanin teha aasta pärast.

Kui täna toimub eramuehituses kokkuhoidmine eelkõige nendelt osadelt, mis hiljem ära kaetakse (sh vundament) ja ostetakse 1000 kr/m2 maksev laudparkett, siis soovitan soojalt väärtushinnangud ümber vaadata. Vundament on hoone alus, mis peab olema õigeid materjale kasutades korralikult tehtud. Külmakerge võib kalli parketi ära rikkuda (lisaks muudele “pisiprobleemidele”).

Postitused samal teemal

Vundamendi soojustamine: Testin EPS soojustusplaatide sobivust pinnasesse paigaldamiseks

Pinnase tihendamise tähtsus vundamendi ehitusel

4 Comments


  1. dets. 31, 2010
    2:44 p.l.

    Eno Pappel

    Väga tänuväärne ettevõtmine selliste katsete tegemine. Soovin edu!


  2. jaan. 19, 2012
    12:22 p.l.

    kala

    Proovi kõigepealt aru saada, et miks pannakse penot näiteks vunda alla ehk selle eesmärgist! See, et ta imeb 5% vett sisse, ei võta ära tema omadusi. Selle kõige point ongi see, et külmakerke puhul peno surutakse kokku ja isegi 5% veesisalduse puhul suudad sa penot veel piisavalt kokku suruda, et vältida külmakerke tagajärgi.
    Hoopis teine teema on sellise peno paigaldamine betoonpõranda alla kuhu jah, sellised ei sobi ning ainsateks tunduvatki olevat eps 120 perimeeter ja xps – seda siis otse pinnasele paigaldades.


  3. jaan. 21, 2012
    9:41 e.l.

    Mait Lillemäe

    Põhimõtteliselt iga soojustusmaterjal mis on veest läbi ligunenud, on parem soojusjuht. Seega lihtne point: mida vähem vett seda parem. Kui rääkida külmakergetest, siis vundamente soojustataksegi horisontaalselt just külmakerke vältimiseks. Muud iva sellel ei ole. Kui külmakerge peaks EPS-i lõhkuma siis on probleemid oluliselt suuremad ja kindlasti ei ole need tekkinud EPSi veesisaldusest. Eramu betoonpõranda alla sobib suurepäraselt ka EPS 80 ja edasi.


  4. mai 13, 2015
    9:59 e.l.

Post a Comment

Your email is never published nor shared. Required fields are marked *